Kaebus

Rakendatud abinõud

Reostuse põhjuse

tuvastamine

22.12.2017.a reostunud vesi

elumajas Ranna tn 45

 

kontrollitud sisendil vesi on puhas

 

majas tehti soojusvaheti läbipesu

 

03.01.2018.a elumajas Kesk tn 5 vesi on hägune ja vahutab

 

kontrollitud sisendil vesi on puhas

 

majas tehti töid vee katkestusega

 

08.01.2018. a reostunud vesi elumajas Kajaka tn 8

 

kontrollitud sisendil vesi on puhas

 

tuvastamata

 

18.01.2018. a vahel kraanist tuleb roostevett elumaja V. Tškalovi tn 27 korterites

 

kontrollitud sisendil vesi on puhas

 

tuvastamata

 

 

23.01.2018. a (korduvalt 04.03.2018. a) elumaja V. Tškalovi tn 27 vees suur lisandite hulk

 

 

kontrollitud sisendil vesi on puhas

 

veereostus majasisese

veetorustiku pärast

 

29.01.2018 г. reostunud vesielumajas V. Tškalovi tn 29

 

kontrollitud sisendil vesi on puhas

 

tuvastamata

 

02.02.2018 г. и 03.02.2018 г. reostunud vesi elumajas Kesk tn 39а

 

kontrollitud sisendil vesi on puhas

 

majas tehti soojusvaheti läbipesu

 

19.02.2018. a ja 20.03.2018. a vees esines rooste elumajas M. Gorki tn 5

 

kontrollitud – sisendil vesi on puhas,tehtud täiendav magistraaltorustiku läbipesu

 

tuvastamata

 

06.06.2018. a reostunud vesi elumajas Kesk tn 7

 

kontrollitud sisendil vesi on puhas

 

tuvastamata

06.06.2018. a reostunud vesi elumajas Viru tn 8

kontrollitud sisendil vesi on puhas

tuvastamata

Joogivee andmine tarbijatele

 

Sillamäe linna joogiveeallikaks on põhjavesi Voronkovo ja Gdovi põhjaveekihist. AS Sillamäe Veevärk põhjavee veevõtu teostamiseks on 20 puurkaevu. 13 puurkaevu töötavad pidevalt, 7 puurkaevu on reservis. Kõik puurkaevud on varustatud pumpade, veearvestitega ning neile on paigaldatud veetase mõõteseadmed.

2011÷2015 projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine” raames oli teostatud 13 töötava puurkaevu rekonstrueerimine: paigaldati uued paviljonid ja taastati tara puurkaevude ümber, vahetati seadmed, torustikud ja elektrivarustussüsteem, monteeriti seire- ja automaatjuhtimissüsteem ning vee kloorimisseade. 

Ühele sanitaarlinnakese rajoonis asuvale puurkaevule (nr 8) paigaldati joogivee kogumisreservuaar, raua eemaldamisseade (filterseade) ja vee ultraviolett-töötlusseade. Puurkaevudest võetava joogivee üldmaht on 700-1000 tuh m³ aastas. Joogivett antakse puurkaevudest mööda torustikke, millest suurem osa on välja vahetatud läbiviidud projekti raames, kahte tõstepumbajaama: mikrorajooni ja keskpumplasse. Puurkaevust nr 8 joogivett antakse otse tarbijatele minevatesse magistraalvõrkudesse. 

Keskpumpla (Ak.Pavlovi tn 12B) ja mikrorajooni pumpla (Viru pst 39B) on ette nähtud rõhu tõstmiseks, joogiveest liigraua eemaldamiseks ja nõutavate parameetritega joogivee andmiseks Sillamäe vana linnaosa ja mikrorajooni tarbijatele. Keskpumplast on võimalik joogivee andmine osale mikrorajooni tarbijatest. Iga jaama tavaline joogivee kulu on 800-1200 m³ päevas. Töörõhk torustikes, mille mööda joogivesi saabub tarbijatele, moodustab madalrõhutsoonis 2,5-3,0 bar, kõrgrõhutsoonis – 4,2-4,5 bar.

 Puurkaevudest joogivesi saabub esialgu iga pumpla filterseadmetele, kus toimub gaaside ja liigraua eemaldamine veest. Igas pumplas on kaks filterseadet. Pärast filtrite läbimist koguneb puhastatud joogivesi poolallmaa mahutitesse (reservuaaridesse). Keskpumplas on kolm reservuaari üldmahuga 3 x 500m³ = 1500m³. Mikrorajooni pumplas on kolm reservuaari üldmahuga 1 x 500m³ + 2 x 250m³ = 1000m³. Filtrite pesemise, peatamise või remondi ajal on ettenähtud joogivee andmine puurkaevudest otse reservuaari, filterseadmest mööda minnes. Joogivett reservuaaridest pärast ultraviolett-töötlusseadmete läbimist rõhutõstepumpade abil antakse tarbijatele veevärgi magistraalvõrkude kaudu. Tavaliselt töötab igas pumplas üks tõstepump madalrõhutsoonis ja üks tõstepump kõrgrõhutsoonis.  Vees olevad gaasid eemaldatakse enne filtreid paigaldatud spetsiaalsete seadmete abil ning heidetakse atmosfääri. Kogunev rauasete eemaldatakse perioodiliselt filtritest. Sette eemaldamiseks pestakse filtrid joogiveega, mis võetakse reservuaaridest tulevast torustikust. Pärast filtrite pesemist heidetakse pesemisvesi kanalisatsiooni. Filtrite töö ajal õhk antakse sinna spetsiaalse seadme abil, aga pesemisel kompressoriga. Kõik filtreerimissüsteemi seadmed töötavad automaatrežiimis. Filtri pesemine toimub määratud ajal. Filtreerimissüsteemis on olemas joogivee kloorimisseade.Tarbijatele minevates veevärgivõrkudes hoitakse rõhku automaatselt. Võrku antava joogivee kulu mõõdetakse pumplates paigaldatud veearvestitega. Reservuaarides mõõdetakse joogivee tasemeid nivoomõõturitega või vaateklaaside järgi. 

2011÷2015 projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” raames teostati tõstepumplate rekonstrueerimine: viidi läbi siseruumide ümberplaneering ja hoonete ehituskonstruktsioonide kapitaalremont, teostati reservuaaride uus hüdroisolatsioon ning nende kapitaalremont, vahetati välja kõik torustikud, sulgarmatuur, elektrivarustussüsteem ja -seadmed, monteeriti seire- ja automaatjuhtimissüsteem, paigaldati vee ultraviolett-töötlusseadmed, teostati filterseadmete vahetus. Keskpumplas paigaldati dispetšerpunkti seadmed, mille abil toimub veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi töö kontroll. 


Magistraaltorustike võrgud, mille mööda tõstepumplatest antakse joogivett tarbijatele, on paigaldatud üle kogu Sillamäe linna territooriumi. Enamus võrke olid rajatud 30÷50 aastat tagasi ja on väga amortiseerunud. Võrkudes veekaod olid kuni 30%. Kadude vähendamiseks tuli pidevalt tegeleda lekete otsimisega ning teostati torustike remont. Võrkude pikaajalise kasutamise tõttu tekkis nendes sette ladestumine. Võrkudes rõhu kõikumise tõttu sattusid perioodiliselt need ladestused tarbijatele, mis halvendas joogivee kvaliteeti ja põhjustas etteheiteid. Olukorra parendamiseks projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine” raames kuni 2015. aastani vahetati välja üle 23 km magistraaltorustikke koos sulgarmatuuriga ning teostati vaatluskaevude remont. See võimaldas vähendada kuni 10% veekadusid võrkudes ning ladestusi torustikes.  

Selleks, et tulevikus vähendada võrkudes võimalike ladestuste kogust, teostatakse kord nädalas magistraaltorustike pesemist. Võrkudes ning pumplates teostatakse regulaarselt tarbijatele antava joogivee kontrolli, sh ka vastavust mikrobioloogilistele näitajatele. Selleks, et mikrobioloogilised näitajad vastaksid normatiividele, teostatakse kaks korda aastas reservuaaride ja magistraaltorustike töötlemist kloori sisaldavate reagentidega.