Heitvee ärajuhtimine ja puhastus


Reovesi saabub teenuste tarbijate objektidest mööda isevoolse olmekanalisatsiooni torustikuvõrku kahte pumbajaama (Ranna tn 22A ja Sõtke tn 1B), kust see suunatakse survekollektorite kaudu reoveepuhastisse. Nii olmekanalisatsiooni kui ka veevärgi magistraaltorustike võrgud on paigaldatud kogu Sillamäe linna territooriumil.

Enamik isevoolukanalisatsiooni võrke ehitati 30-50 aastat tagasi, kohati need on kahjustatud ja väga amortiseerunud. Seda kinnitasid uuringud, mille käigus oli kaamera ja spetsiaalsete seadmete abil teostatud võrkude ülevaatus. Sademevee saabumine ja infiltratsioon võrkudes ületas 40%.Üksikutel torustike lõikudel perioodiliselt toimusid reovee ärajuhtimise peatamised (ummistused) võrkude defektide tõttu.  

Ummistuste kõrvaldamiseks tuli küllaltki tihti teostada kanalisatsioonitorustike puhastust. Olukorra parandamiseks projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” raames kuni 2015.aastani vahetati üle 26 km isevoolse olmekanalisatsiooni magistraalvõrke, 1,4 km survekanalisatsiooni ja teostati vaatluskaevude remont. Võrkude hoolduseks soetati torustike survepesumasin mitmete lisafunktsioonidega.

Pumpla Ranna 22A on ette nähtud Sillamäe mikrorajooni ja vana linnaosa (kuni Sõtke jõeni) teenuste tarbijatelt saabuva reovee kogumiseks, selle eelnevaks puhastamiseks prügist ja pumpamiseks reoveepuhastisse. Prügist puhastamine toimub kahe võre abil. Tavarežiimis pidevalt töötab üks võre, teine on reservis. Prügi kogutakse võredelt konteineritesse ning veetakse prügilasse. Peale võresid suunatakse reovesi pumplas asuvatesse kogumisreservuaaridesse.  

Kogumisreservuaaridest pumpade abil reovesi pumbatakse reoveepuhastisse.Aastatel 2011-2012 projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” raames teostati pumpla rekonstrueerimine: tehti hoone ehituskonstruktsioonide kapitaalremont ja ruumide ümberplaneerimine, kogumisreservuaaride kapitaalremont, vahetati kõik torustikud, sulgarmatuur, üks võre, ülejäänud seadmed ja elektrivarustussüsteem, paigaldati seire- ja automaatjuhtimissüsteem. Sõtke jõe ja Soome lahe saastamisohu vähendamiseks pumpla kõrvale ehitati avariireservuaar mahuga 200 m³.

Pumpla Sõtke 1B on ette nähtud Sõtke jõe rajoonis asuvatelt teenuste tarbijatelt saabuva reovee kogumiseks ja pumpade abil pumpamiseks reoveepuhastisse. Pumpla töötab automaatrežiimis. Aastatel 2011-2012 projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” raames ehitati uus pumbajaam olemasoleva pumpla lähedale. Pumplatest reovesi suunatakse mööda survetorustikke (kollektoreid) puhastisse.

Pumplast Ranna 22A on rajatud kaks paralleelset kollektorit. Pidevalt töötab üks torustik. Pumplast Sõtke 1B on rajatud torustikud, mis liituvad pumplast Ranna 22A tulevate kollektoritega. Kahest survekollektorist üks on ehitatud ammu ja on tunduvalt amortiseerunud, aga teine on ehitatud aastatel 1996-97 ja on heas tehnilises seisundis.Aastatel 2011-2012 projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” raames rajati uued survetorustikud pumplast Sõtke 1B ning kuni 2014.aastani vahetati 1,3 km survetorustikku pumplast Ranna 22A.

Puhasti on ette nähtud linna ja ettevõtete reovee bioloogiliseks puhastuseks. Reovee puhastust teostatakse Soome lahe saastamise vältimise eesmärgil.   Aastatel 2011-2013 projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” raames ehitati uued puhastusseadmed, mis asuvad endisel territooriumil ja hõlmavad väiksemat pindala. Aastatel 2014-2015 ehitati täiendavalt uue puhasti väljundil filterseade hõljuvainete sisalduse vähendamiseks puhastatud reovees.

  


 

Vastavalt käesolevale projektile puhasti tootlikus on 5300 m³ ööpäevas. Reovesi saabub puhasti vastuvõtukambritesse pumplatest või isevoolselt tööstusplatsilt ja „sanitaarlinnakese“ - Lev Tolstoi tänava piirkonnast.

Pärast reovesi suunatakse liivapüünistesse (2 tk) liiva eraldamiseks. Liiv kogutakse konteineritesse ning transporditakse prügilasse. Pärast liivapüüniseid reovesi suunatakse akumulatsioonitankidesse, kust see sattub spetsiaalselt varustatud betoonreservuaaridesse (SBR), kus toimub reovee bioloogiline puhastus „nitrifikatsioon - denitrifikatsioon“ skeemi järgi, selitamine, dekantatsioon ja jääkmuda eemaldamine. Kõik reovee puhastuse staadiumid toimuvad ühes mahutis üksteise järel automaatrežiimis. 

Korraga töötab 2 SBRi. Fosfori sisalduse vähendamiseks reovees puhastusprotsessi käigus lisatakse raudsulfaadi lahus doseerimispumpadega spetsiaalsest mahutist. Õhku aeratsiooniks SBRi pumbatakse kompressoritega. SBRist selitatud heitvee juhitakse filterseadmetele ning pärast filtreerimist heitvesi suundub isevoolselt kollektori kaudu Soome lahte. Selitatud heitvee suure koguse korral see pumbatakse lahte pumpade abil. Pumbad on paigaldatud pumbajaamas, mis asub puhastist heitvee väljundil. Puhastatud heitvett kasutatakse ka tehnoloogilisel eesmärgil. SBRist sete pumbatakse tihendajatesse, kust see suunatakse veetustamissõlme. Veetustamine toimub kahe tigupressi abil. Veetustamise paremate tulemuste saavutamiseks lisatakse koagulandi lahus. Veetustatud sete kompostitakse ja ladustataksemudaväljakutele ning hiljem veetakse prügilasse või kasutatakse põllumajanduses. Tööstusplatsilt lubamatute parameetritega reovee saabumise korral see suunatakse avariireservuaari, kus toimub selle neutraliseerimine ning edaspidi reovesi suunatakse puhastusele. Puhastusseadmetel on olemas reoveevastuvõtusõlm purgimisautodest. Heitvee sekundaarsoojust kasutatakse uuesti ehitatud hoone kütmiseks, milles paikneb osa tehnoloogilisi seadmeid, dispetšeriruum, labor ja garaaž.